Ajateenistus 2026
Ajateenistus on osa Eesti riigikaitsesüsteemist, kuhu kutsutakse noori mehi ja vabatahtlikke naisi. See on oluline samm kodanikukohustuse täitmisel ja riigi julgeoleku tagamisel.
Ajateenistus 2026. aastal
Kuupäev | Nimetus | Kommentaar |
01.02.2026 | Ajateenistusse asumise tähtaeg | Ajateenistus kestab 11 kuud |
16.07.2026 | Ajateenistusse asumise tähtaeg | Ajateenistus kestab 11 kuud |
18.10.2026 | Ajateenistusse asumise tähtaeg | Ajateenistus kestab 8 kuud |
Ajateenistus Eestis: samm-sammult riigikaitsesse

Ajateenistusse astumine algab kutse saamisega, millele järgneb tervisekontroll ja määramine teenistuskohta. Noortel meestel on kohustuslik ajateenistus, kuid naised saavad liituda vabatahtlikult. Ajateenistuse eesmärk on õpetada baasteadmisi sõjalisest riigikaitsest ja valmistada inimesi ette reservteenistuseks. Teenistuse ajal omandatakse teadmisi relvade käsitsemisest, taktikast ja füüsilisest ettevalmistusest. Ajateenijatele makstakse igakuist toetust ning tagatakse toitlustus, majutus ja riietus. Teenistust saab läbida erinevates väeosades, näiteks jalaväes, suurtükiväes või mereväes. Ajateenistuse jooksul hinnatakse nii füüsilist kui vaimset võimekust. Pärast ajateenistust liituvad isikud reservväega ja võivad osaleda kordusõppustel. Ajateenistus on osa elukestvast riigikaitseõppest.
Millal ja kui palju ajateeninaid?
Ajateenistusse võetakse 2026. aastal kokku 4000 isikut. Esimene suur vastuvõtt toimub aasta 5. nädalal, mil teenistusse asub 693 ajateenijat. Suurim vastuvõtt leiab aset 29. nädalal, kui liitub 2186 uut ajateenijat. Kolmas laine on 42. nädalal, mil alustab teenistust 1121 inimest. Aasta keskpaik on selgelt aktiivseim ajateenijate vastuvõtu periood. Selline jaotus võimaldab hajutada koolituste ja teenistuse algust. Samuti toetab see paindlikumat ressursikasutust kaitseväes.
Kuhu võetakse teenima
Kõige rohkem ajateenijaid suundub 1. jalaväebrigaadi – kokku 1870 isikut. Teisele kohale jääb 2. jalaväebrigaad 820 ajateenijaga. Küberväejuhatus võtab vastu 401 uut teenistujat, järgneb Sõjaväepolitsei 316 inimesega. Toetuse väejuhatus saab 312 ajateenijat, merevägi 249. Erioperatsioonide väejuhatus võtab vastu kõige vähem – vaid 32 inimest. Selline jaotus peegeldab erinevate struktuuriüksuste vajadusi ja ülesandeid.
Ajateenistusse astumine
17-aastaselt saab Eesti noormehest kutsealune, kellel tekib kohustus ajateenistuseks. Kaitseressursside amet teavitab noormeest registrisse kandmisest kirjalikult. Kutsealune on 17 kuni 27 aastat vana mees, keda ei ole ajateenistusest vabastatud ega sellele ajapikendust saanud. Ajateenistusse kutsutakse kutsealune, kui ta on vähemalt 18-aastane ja tema tervis vastab kehtestatud nõuetele. Teenistusse saab asuda alles pärast terviseseisundi hindamist. Ajateenistusse mitteilmumine võib kaasa tuua rahatrahvi või aresti. Ka neiud võivad vabatahtlikult ajateenistusse asuda ning võtta sellega kaitseväekohustuse.
Ajateenistusse asumine omal algatusel
Ajateenistusse võib astuda ka omal algatusel, mis annab võimaluse teenistust teadlikult elukavasse sobitada. Soovijad saavad kaitseväeteenistuse veebilehel valida sobiva aja ja koha terviseseisundi hindamiseks. Pärast tervisekontrolli läbimist määratakse kutsealusele teenistusaeg ja –koht. Omal algatusel teenistusse astumine võimaldab selle läbida varakult, näiteks kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist. Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas – jaanuaris, juulis ja oktoobris. Teenistusperiood tuleb planeerida arvestades selle kohustuslikku iseloomu ja mõju edasistele elusündmustele.
Vaata lisaks
Iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 2026Rahvusvaheline rahupäev 2026ÜRO rahuvalvajate päev 2026Veteranipäev 2026Võidupüha 2026Ajateenistus 2025. aastal