Mardipäev 2025

Mardipäev on Eestis rahvakalendri üks elavamaid tähtpäevi, mille keskmes on martide ringijooksmine. Päeva tähistatakse maskeerumise, laulmise ja viljaõnne soovimisega.

Millal on mardipäev 2025

Mardipäev on 2025. aastal 10.11.2025 (197 päeva pärast).
Mardipäev on eri aastatel samal kuupäeval - 10. novembril.

Mardipäevast lähemalt

Mardipäev on Eestis oluline rahvakalendri püha, mille keskmes on mardisandid. Traditsiooniliselt maskeeruvad osalejad tumedatesse riietesse ja varjavad oma näod. Mardid liiguvad perest perre, laulavad ja soovivad viljaõnne. Tavaks on ka käratseda ja kolistada, et peletada eemale halbu vaime. Mardiperes on tähtsad mardiisa ja mardiema, kellel on tähtis roll kogu kamba juhtimisel. Sageli kuulub seltskonda pillimees ja häid lauljaid. Linnades kasutati maske loomadeks ja tuntud tegelasteks maskeerumiseks. Läänemaal ja saartel olid eriti populaarsed loomamaskid nagu karu, hobune ja sokk. Märgiline oli ka õlekubuks maskeerumine ja vilja põrandale viskamine viljaõnne tagamiseks. Mardikombestik on Eestis säilitanud oma elujõu ja paindlikkuse läbi sajandite.

Mardipäeva muutuvad kombed ja muistne tähendus Eestis

Mardipäeva juured ulatuvad Eesti rahvakalendri vanimatesse kihtidesse. Algselt seostati seda päeva noorte meeste initsiatsiooni ja meeste kogukonnaga liitumisega. Mardipäev lõpetas hingedeaja ja tõi kaasa tubaste tööde alguse. Kombestik hõlmas maskeerumist ja esivanemate hingede austamist. Varasematel aegadel kandsid mardid tumedaid, sageli pahupidi pööratud rõivaid. Läänemaal ja saartel maskeeruti sageli loomadeks, järgides skandinaavialikke tavasid. Marti jooksmine hõlmas laulmist, pillimängu, viljakuse soodustamist ja halva peletamist. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli tavaline suurte mardiperede moodustamine. Hiljem hakkasid marti jooksma ka tütarlapsed ja linnades muutusid maskid lihtsamaks. Mardipäev on oma muutuvate kommetega jäänud elavaks osaks Eesti kultuuripärandist.

Mardirituaal – elav ja mitmekesine tava

Mardirituaal Eestis oli mitmekihiline ja üsna kindla struktuuriga. Martide teekond algas sissepalumislaulu ja koputamisega ukse taga. Tuppa astudes tervitati pererahvast vanade tervitustega ning külvati vilja. Järgnes martide tants ja rituaalne tammumine, millega sooviti õnne ja viljakust. Pererahvalt küsiti mõistatusi ja kontrolliti laste ning käsitööde edenemist. Mardiema võis laulda või ketramist imiteerida, paludes riiet või lõnga. Seejärel järgnes mangumislaul, millega paluti pererahvalt andeid. Andide saamise järel esitati tänulaul või sajatus, sõltuvalt saadud andide suurusest. Iga pereliikmele sooviti isiklikku edenemist ja viljaõnne. Lõpetuseks lauldi hüvastijätulaul ja lubati järgmisel aastal taas tulla.

Mardilaulude vägi ja traditsioon Eestis

Mardilaulud on Eesti vanimad ja pikemad regivärsilised kalendrilaulud, mis kujutavad endast tsüklilist rituaali. Iga tegevuse juurde kuulus omaette laul, alates sissepalumisest kuni hüvastijätuni. Lauludega paluti end tuppa lasta, kirjeldati rasket teekonda ja külmetamist. Andide palumisel rõhutati laste ja loomade heaolu ning sooviti igale pereliikmele eraldi õnne. Tänulaulud tänasid lahkelt pererahvast ja sajatused karistasid kitsid majapidamised. Mardid tantsisid ja laulsid, küsisid mõistatusi ning esitasid erinevaid rolle ja etteasteid. Uuemal ajal on mardilaulude hulka lisandunud ka lastelaule ja popmuusika elemente. Mõnel pool paluti andeid mõistukõnega, et vältida halbade jõudude ligimeelitamist. Tänulaulude ajal visati sageli vilja põrandale, soovides koduõnne ja viljakust. Mardilaulud moodustavad tänaseni olulise osa mardikombestiku elavast pärimusest.

Vaata lisaks

Eesti rahvakalender 2025
Kadripäev 2025
Mardipäev 2026